Mis on tsöliaakia?
Tsöliaakia on eluaegne autoimmuunhaigus, mitte lihtne toidutalumatus. Inimestel, kellel see on, paneb gluteeni — nisus, odras ja rukkis leiduva valgu — söömine immuunsüsteemi ründama peensoole limaskesta. Aja jooksul kahjustab see pisikesi sõrmjaid eendeid (hatte), mis imavad toidust toitaineid.
Kuna kahjustus mõjutab seda, kuidas keha kõike omastab, ulatuvad sümptomid kaugele väljapoole soolestikku. Tsöliaakia esineb ligikaudu 1 inimesel 100-st, ent paljud jäävad aastateks diagnoosita, sest tunnused on nii mitmekesised — ja vahel vaevu märgatavad.
Lühike, kuid oluline märkus: tsöliaakia erineb nisuallergiast ja mittetsöliaakilisest gluteenitundlikkusest. Ainult arst suudab neid eristada ning testid toimivad üksnes seni, kuni te veel gluteeni tarbite.
Levinud seedetrakti sümptomid
Tsöliaakia „klassikaline" pilt puudutab seedesüsteemi ja need on endiselt kõige tuntumad tunnused:
- Kõhulahtisus või vedel, ebameeldiva lõhnaga väljaheide, mis võib vee peal hõljuda (rasvade halva imendumise märk)
- Puhitus ja liigne gaaside teke
- Kõhuvalu ja krambid
- Kõhukinnisus — jah, tsöliaakia võib põhjustada kõhulahtisuse vastandit
- Iiveldus või oksendamine pärast gluteeni sisaldavaid einet
- Seletamatu kaalulangus
Kui märkate, et need sümptomid kuhjuvad pärast leiba, pastat või teravilja sisaldavaid einet, tasub sellest arstiga rääkida.
Vähem tuntud, seedetraktivälised sümptomid
Just see üllatab paljusid: suurel osal tänapäeval diagnoositud täiskasvanutest on vähe või üldse mitte selgeid soolestiku sümptomeid. Selle asemel avaldub tsöliaakia mujal kehas ja just seetõttu jääb see nii sageli märkamata:
- Püsiv väsimus ja energiapuudus — üks levinumaid kaebusi
- Rauavaegusaneemia, mis ei allu rauatablettidele
- Herpetiformne dermatiit — tugevalt sügelev, villiline nahalööve, sageli küünarnukkidel, põlvedel ja tuharatel; see on tsöliaakia spetsiifiline nahavorm
- Korduvad suuhaavandid
- Liigese- ja luuvalu ning aja jooksul vähenenud luutihedus
- Peavalud või „ajuudu"
- Kihelus või tuimus kätes ja jalgades
- Alanenud meeleolu, ärevus või depressioon
- Ebaregulaarne menstruatsioon või viljakusraskused
| Sümptomite tüüp | Näited |
|---|---|
| Seedetrakti | Kõhulahtisus, puhitus, gaasid, krambid, kõhukinnisus, iiveldus |
| Toitumuslikud | Rauavaegusaneemia, kaalulangus, madal D- ja B12-vitamiini tase |
| Nahk ja suu | Herpetiformse dermatiidi lööve, suuhaavandid |
| Neuroloogilised | Väsimus, ajuudu, peavalud, kihelus kätes/jalgades |
| Luud ja liigesed | Liigesevalu, vähenenud luutihedus |
| Emotsionaalsed ja reproduktiivsed | Ärevus, alanenud meeleolu, ebaregulaarne menstruatsioon, viljakusprobleemid |
Sümptomid lastel ja täiskasvanutel
Tsöliaakia võib tekkida igas vanuses, kuid näeb sageli välja erinev sõltuvalt sellest, millal see avaldub.
Lastel, eriti väikestel, kipuvad domineerima soolestiku sümptomid: punnis kõht, kõhulahtisus, kehv isu, ärritatavus ja — mis on oluline — oodatava kasvu või kaalutõusu puudumine. Vihjeteks võivad olla ka hiline puberteet ja hambaemaili probleemid.
Täiskasvanutel on pilt sageli varjatum. Paljud pöörduvad arsti poole väsimuse, aneemia või nahalööbe, mitte tugevate kõhuvaevuste tõttu. See on üks põhjus, miks keskmisel täiskasvanul võib diagnoosini jõudmine võtta aastaid.
Kuidas tsöliaakiat diagnoositakse
Palun ärge püüdke ise diagnoosi panna ega jätke gluteeni testimise eelselt ära. Gluteeni liiga varane välja jätmine võib soolestikku piisavalt parandada, et anda valenegatiivne tulemus, mistõttu haiguse kinnitamine muutub palju keerulisemaks.
Standardne teekond on lihtne:
- Vereanalüüs. Arst kontrollib esmalt spetsiifiliste antikehade, kõige sagedamini tTG-IgA (koe transglutaminaas), olemasolu. Kõrgenenud tase viitab immuunreaktsioonile gluteenile.
- Soole biopsia. Kui vereanalüüs viitab tsöliaakiale, võtab gastroenteroloog tavaliselt peensoole limaskestast väikese proovi, sageli endoskoopia teel, et otsida iseloomulikku hattude kahjustust. Täiskasvanutel jääb see diagnoosi kinnitamise kuldstandardiks.
- Jätkake gluteeni söömist, kuni testimine on lõpetatud — mõlemad testid tuginevad sellele, et teie immuunsüsteem reageerib aktiivselt.
Ainult sümptomid ei saa tsöliaakiat kinnitada, sest need kattuvad paljude teiste haigustega. Kindla vastuse saab anda ainult korralik meditsiiniline testimine.
Mis juhtub pärast diagnoosi
Praegu puudub tsöliaakia ravim ja ravi. Ainus tõestatud ravi on range, eluaegne gluteenivaba dieet. Hea uudis on see, et enamikul inimestel soolestik paraneb, kui gluteen on välja jäetud, sümptomid leevenevad ning pikaajaliste tüsistuste risk väheneb märkimisväärselt.
Paljud teevad koostööd ka toitumisnõustajaga, et olla kindlad, et saavad endiselt piisavalt rauda, kaltsiumi, kiudaineid ja B-grupi vitamiine, sest nende tase võib olla madal nii enne kui ka pärast diagnoosi.
Elu tsöliaakiaga: etikettide lugemine
Kui diagnoos on pandud, muutub igapäevane poeskäik etikettide lugemise harjutuseks. ELi reeglite kohaselt on gluteeni sisaldavad teraviljad üks 14-st kohustuslikult märgitavast allergeenist, seega nisu, oder ja rukis peavad olema nimetatud — tavaliselt rasvases kirjas — kõikjal, kus need esinevad, isegi lisaainetes ja maitseainetes. Sertifitseeritud „gluteenivaba" märgis tagab seaduslikult alla 20 ppm.
Kaks asja, millele tähelepanu pöörata, on peidetud gluteen (kastmetes, suppides, lihatoodetes ja modifitseeritud tärklistes) ning ristsaastumise hoiatused, näiteks „võib sisaldada nisu jälgi". Kui iga etiketi lugemine tundub aeganõudev, näitab toote skaneerimine FoodScan-iga teile gluteeniallikad ja ristsaastumise hoiatused sekunditega.
Kokkuvõttes: tsöliaakia sümptomid on väga mitmekesised ja neid on kerge millegi muuga segi ajada. Kui mitu neist tunnustest tundub tuttav, jätkake gluteeni söömist ja paluge arstil teha vereanalüüs — vastus on seda väärt.
